Piirialane isiksushäire

Ülevaade Piirialasest Isiksushäirest 

Piirialast isiksushäiret seostatakse kõikuva meeleolu ja ebastabiilse käitumisega, mis võivad tugevasti mõjutada inimese igapäevaelu. 

Piirialane isiksushäire

 

Piirialane isiksushäire on üks isiksushäire vorme, mille korral esineb haigel äärmusliku ja ebastabiilse meeleolu ning käitumise ja moonutatud minapildiga perioode.1 Selle tagajärjel võib ta käituda impulsiivselt ning võivad tekkida probleemid pere ja sõpradega, mis omakorda mõjutavad tema toimetulekut igapäevaeluga.1, 2

 


Piirialane isiksushäire on raske seisund, mida seostatakse enesevigastamise ja enesetapukatsetega.2 Kuni kümnendik selle häirega inimestest teeb enesetapu.2

Fakte Piirialase Isiksushäire kohta

  • Piirialase isiksushäire korral esineb haigel äärmusliku ja ebastabiilse meeleolu ning käitumise ja moonutatud minapildiga perioode. 1

  • Kuni kümnendik selle häirega inimestest teeb enesetapu.1

Sümptomid

 

Piirialase isiksushäirega inimene on tundlik tema ümber toimuvate muudatuste suhtes ning võib neile reageerida teravalt ja põhjendamatult. Näiteks võib ta karta, et lähedased hülgavad ta.2 Kui keegi, keda ta ootab, jääb mõne minuti hiljaks, võivad tema tunded selle inimese suhtes muutuda kiiresti tugevast kiindumusest vihkamiseks.1, 2 Selline äärmuslikkus kajastub ka tema maailmapildis, mille järgi on asjad ja inimesed – sealhulgas tema ise – kas läbinisti head või halvad.1, 2

 

Sageli ei suuda piirialase isiksushäirega inimene jõuda selgusele oma minas, nad muudavad ühtäkki oma elueesmärke, seisukohti karjääri ja väärtuste suhtes ning arvamusi sõpradest.2 Ta võib käituda impulsiivselt ja sageli ka riskantselt, näiteks kulutada mõõdutundetult raha, olla autot juhtides hooletu ja kuritarvitada psühhoaktiivseid aineid.2 Ta võib tunda tugevat ja põhjendamatut viha või tühjustunnet ning harv pole ka enesevigastamine.2 Piirialase isiksushäirega inimene võib tunda ka masendust ja ärevust.1, 2
 

Fakte Piirialase Isiksushäire kohta

Piirialase isiksushäire esinemissageduse kohta on erinevaid hinnanguid: mõnedel andmetel jääb see alla 1%, teiste järgi on aga umbes 6%.1–3

Seda esineb meeste ja naiste seas enam-vähem võrdselt, kuid kaldub naistel avalduma raskemas vormis.3

Epidemioloogia ja haiguskoormus

 

Piirialase isiksushäire esinemissageduse kohta on erinevaid hinnanguid: mõnedel andmetel jääb see alla 1%, teiste järgi on aga umbes 6%.2–4 Seda esineb meeste ja naiste seas enam-vähem võrdselt, kuid kaldub naistel avalduma raskemas vormis.3

 

Piirialase isiksushäire sümptomid tekivad enamasti noorukieas.4 Kõige probleemsem ja keerulisem on see noortel täiskasvanutel ning sageli muutub vanemaks saades kergemaks.2 Sümptomeid võib esineda kogu elu, aga enamikul selle häirega inimestest on ajaks, kui nad jõuavad 30. ja 40. eluaastatesse, stabiilne töö ja kodune elu.2

 

 

Piirialase isiksushäirega inimesed on emotsionaalselt ja funktsionaalselt ebastabiilsed ning see on nende pereliikmete jaoks väga koormav.5 Meeleolumuutused tekitavad pingeid nii haigele endale kui ka tema lähedastele, kellel võivad seetõttu samuti tekkida vaimse tervise probleemid.1, 5

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad piirialase isiksushäire sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole. 

Diagnoosimine ja ravi

Piirialase isiksushäire diagnoosib vaimse tervise spetsialist, kes küsitleb patsienti ning arutab temaga sümptomeid ja haiguslugu.1


Selle häire korral võib abi olla psühhoteraapiast: näiteks õpetab see inimesele, kuidas teistega lävida ning oma mõtteid ja tundeid oskuslikumalt väljendada.1 Samuti võib olla hea mõte pakkuda ka haige hooldajatele ja pereliikmetele teraapiat ja nõustamist selle kohta, kuidas piirialase isiksushäirega inimeste eest paremini hoolitseda.1 Seda häiret ei osata välja ravida, kuid ühe uuringu järgi on 50% selle all kannatanute olukord kümne aasta pärast paranenud ning nad suudavad täita töökohustusi ja hoida suhteid teiste inimestega.6

  1. National Institute of Mental Health. Borderline personality disorder. NIH publication number QF 17-4928. Available from: https://www.nimh.nih.gov/health/publications/borderline-personality-disorder/index.shtml [accessed 30 September 2019].
  2. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.
  3. Grant BF, Chou SP, Goldstein RB, Huang B, Stinson FS, Saha TD, et al. Prevalence, correlates, disability, and comorbidity of DSM-IV borderline personality disorder: results from the Wave 2 National Epidemiologic Survey on Alcohol and Related Conditions. J Clin Psychiatry. 2008;69(4):533–545.
  4. National Institute for Health and Clinical Excellence. Borderline personality disorder: recognition and management. 2009. Available from: https://www.nice.org.uk/guidance/cg78/resources/borderline-personality-disorder-recognition-and-management-pdf-975635141317 [accessed 30 September 2019].
  5. Bailey RC, Grenyer BFS. Burden and support needs of carers of persons with borderline personality disorder: a systematic review. Harv Rev Psychiatry. 2013;21(5):248–258.
  6. Zanarini MC, Frankenburg FR, Reich DB, Fitzmaurice G. Time to attainment of recovery from borderline personality disorder and stability of recovery: a 10-year prospective follow-up study. Am J Psychiatry. 2010;167(6):663–667. 

1. National Institute of Mental Health. Borderline personality disorder. NIH publication number QF 17-4928. Available from: https://www.nimh.nih.gov/health/publications/borderline-personality-disorder/index.shtml [accessed 30 September 2019].
2. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.
3. Grant BF, Chou SP, Goldstein RB, Huang B, Stinson FS, Saha TD, et al. Prevalence, correlates, disability, and comorbidity of DSM-IV borderline personality disorder: results from the Wave 2 National Epidemiologic Survey on Alcohol and Related Conditions. J Clin Psychiatry. 2008;69(4):533–545.
4. National Institute for Health and Clinical Excellence. Borderline personality disorder: recognition and management. 2009. Available from: https://www.nice.org.uk/guidance/cg78/resources/borderline-personality-disorder-recognition-and-management-pdf-975635141317 [accessed 30 September 2019].

Maria liv Kjærgaard elab piirialase isiksushäire- ja skisofreeniaga 

Need On Ainult Mõtted

lähemalt lundbeckist

Ajutervise Tagamine

Meie kindel eesmärk on tagada parem ajutervis kooskõlas WHO põhimõtetega.

Meie Teadustöö

Lundbeck on töötanud välja mõned maailmas kõige levinumad ajuhaiguste ravimid.

Lähemalt Lundbeckist

Ainult ajuhaigustele spetsialiseerunud ravimiettevõte.