Narkolepsia

Ülevaade Narkolepsiast

Narkolepsiaga inimesed on päevasel ajal väga unised. Nad peavad tegema regulaarselt uinakuid ja võivad päevasel ajal vajuda tahtmatult sügavasse unne.

lugege lähemalt.

 

Narkolepsia on harv, kuid kurnav unehäire.1 See võib mõjuda halvasti mõtlemis- ja keskendumisvõimele, sotsiaalsele suhtlusele ja toimetulekule igapäevaeluga.2 Tervishoiutöötajad ei oska narkolepsiat sageli ära tunda ja selle all kannatajatele saab sageli osaks vääritimõistmine, sest teised peavad haiget hoopis laisaks või iseloomutuks.3

 

Fakte Narkolepsia kohta

  • Narkolepsiaga inimesed on päevasel ajal väga unised. Nad peavad tegema regulaarselt uinakuid ja võivad päevasel ajal vajuda tahtmatult sügavasse unne. Liigunisus võib mõjuda halvasti õppeedukusele ja töötulemustele, sotsiaalsele suhtlusele ning toimetulekule igapäevaeluga.1

  • Narkolepsiaga inimestel esineb päevast liigunisust ning enamasti ka katapleksiat - järsku tekkivat lihasnõrkust, mille vallandavad naermine ja naljatamine. 3



 

Sümptomid

 

Narkolepsiale viitavad peamiselt sellised märgid nagu päevane liigunisus ja vajadus teha uinakuid, kui need püsivad mitu kuud.4 Narkolepsiaga inimestel võib olla raskusi päeval ärkvel püsimisega ja nad ei pruugi öösel hästi magada.4

 


Kuigi tavaliselt on esimene sümptom liigunisus, esineb enamikul narkolepsia all kannatajatest ka katapleksiat – seisundit, mille korral kaob kaelas, lõuas, kätes, jalgades või kogu kehas järsku lihastoonus ja seda ärkvel olles.4 Sõltuvalt sellest, kus lihasnõrkus avaldub, võib inimese pea või lõug rinnale vajuda või ta võib isegi pikali kukkuda.4 Katapleksia vallandavad üldjuhul tugevad emotsioonid ning eeskätt seostatakse seda naermise ja naljatamisega.4

 


Lastel esineb katapleksiat kõige rohkem näopiirkonnas ja see ilmneb veidi erineval moel – näiteks grimasside, suu avamise ja keeleotsa suust välja ajamisena. Samuti võib lastel esineda kogu keha nõrkust ja katapleksia võib vallanduda ka ilma naermise või naljatamiseta.4

 


Enne uinumist või ärgates võivad narkolepsiaga inimesed näha hallutsinatsioone või tunda, et on ärkvel, kuid ei suuda liigutada.4 Nende unenäod või õudusunenäod võivad olla iseäranis elavad ning unenägude mõjul võivad magades avalduda füüsilised ilmingud (nt unes rääkimine või käte-jalgadega löömine).4

kuni ühel inimesel 2000-st

esineb narkolepsiat (0,05%).2

 

uuringu järgi ei suuda 84%

narkolepsia all kannatajatest oma haiguse tõttu olla koolis või tööl nii tulemuslikud, kui nad tahaksid.1

Epidemioloogia ja haiguskoormus

 

Narkolepsia on harv: seda esineb kuni ühel inimesel 2000-st (0,05%).1 Sümptomid tekivad enamasti lastel, noorukitel või noortel täiskasvanutel ning harva vanematel täiskasvanutel.4 Narkolepsia kaldub olema kõige raskem neil, kellel on see lapseeas järsku avaldunud.4 Kuigi vanuse kasvades ja ravi saades muutuvad sümptomid leebemaks, on siiski tegu eluaegse haigusega.4

 


USA-s tehtud uuringust selgub, et 84% narkolepsia all kannatajatest ei suuda oma haiguse tõttu olla koolis või tööl nii tulemuslikud, kui nad tahaksid.2 Narkolepsiaga kaasnevad sageli mõtlemis- ja keskendumisraskused ning kaalutõus.2 Samuti võib kannatada sotsiaalne suhtlus, kui narkolepsiahaiged püüavad vältida emotsioone, näiteks nalja ja naeru, mis võivad vallandada katapleksia.4

 


Narkolepsiaga inimesed peavad vältima ameteid, kus nad on ohuks iseendale (nt töö masinatega) või teistele (nt töö bussijuhi või piloodina).4 Narkolepsiat seostatakse väga suure ohuga sattuda liiklusõnnetusse.6

 


Lastel seostatakse narkolepsiat ärrituvuse, hüperaktiivsuse, kehva tähelepanuvõime, häbitunde ja kooli pooleli jätmisega.3

Fakte Narkolepsia kohta

Sümptomid tekivad enamasti lastel, noorukitel või noortel täiskasvanutel ning harva vanematel täiskasvanutel.3

Narkolepsiaga inimesed peavad vältima ameteid, kus nad on ohuks iseendale või teistele (nt töö masinatega või bussijuhina).3

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad narkolepsia sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole. 

Diagnoosimine ja ravi

 

Narkolepsia diagnoosimisel lähtutakse inimese haigusloost ning vereanalüüside ja unerežiimi mõõtmise tulemustest.5

 

Diagnoosimine võib olla keeruline ja õige diagnoosi väljaselgitamine võib võtta aastaid.2 Iseäranis lastel võib olla raske kirjeldada sümptomeid2 ja nende käitumist võidakse ekslikult pidada mõneks muuks häireks, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäireks (ATH).3

 

Praegu ei osata narkolepsiat välja ravida ja enamikul juhtudel vajavad haiged tuge kogu elu. Levinud ravivõimalused on nii eluviisi kohandamine, mis aitab unisust leevendada (nt korrapärane unerežiim ja uinakute planeerimine) kui ka ravimite manustamine.7

 

  1. Longstreth WT Jr, Koepsell TD, Ton TG, Hendrickson AF, van Belle G. The epidemiology of narcolepsy. Sleep. 2007;30(1):13–26.
  2. Maski K, Steinhart E, Williams D, Scammell T, Flygare J, McCleary K, Gow M. Listening to the patient voice in narcolepsy: diagnostic delay, disease burden, and treatment efficacy. J Clin Sleep Med. 2017;13(3):419–425.
  3. Plazzi G, Clawges HM, Owens JA. Clinical characteristics and burden of illness in pediatric patients with narcolepsy. Pediatr Neurol. 2018;85:21–32.
  4. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.
  5. Ruoff C, Rye D. The ICSD-3 and DSM-5 guidelines for diagnosing narcolepsy: clinical relevance and practicality. Curr Med Res Opin. 2016;32(10):1611–1622.
  6. Philip P, Sagaspe P, Lagarde E, Leger D, Ohayon MM, Bioulac B, et al. Sleep disorders and accidental risk in a large group of regular registered highway drivers. Sleep Med. 2010;11(10):973–979.
  7. Thorpy MJ, Dauvilliers Y. Clinical and practical considerations in the pharmacologic management of narcolepsy. Sleep Med. 2015;16(1):9–18.

  1. Maski K, Steinhart E, Williams D, Scammell T, Flygare J, McCleary K, Gow M. Listening to the patient voice in narcolepsy: diagnostic delay, disease burden, and treatment efficacy. J Clin Sleep Med. 2017;13(3):419–425.
  2. Longstreth WT Jr, Koepsell TD, Ton TG, Hendrickson AF, van Belle G. The epidemiology of narcolepsy. Sleep. 2007;30(1):13–26.
  3. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.

lähemalt lundbeckist

Meie Eesmärk

Pidev areng, mille poole püüdleme, eeldab mitmetahulist lähenemisviisi.

Ajalugu

Lundbeckil on selja taga pikk ajalugu, mille üle võib uhkust tunda.

Meie Teadustöö

Lundbeck on töötanud välja mõned maailmas kõige levinumad ajuhaiguste ravimid.