Alzheimeri tõbi

Ülevaade Alzheimeri tõvest

Alzheimeri tõbi on neuroloogiline häire, mille puhul aju aeglaselt taandareneb. Selle tagajärjel tekivad mälu-, toimetuleku- ja käitumisprobleemid.

Ülevaade Alzheimeri tõvest

Alzheimeri tõbi on progresseeruv ajuhaigus, millega kaasneb aju järkjärguline taandareng. Kõige sagedamini esineb seda inimestel vanuses üle 65 eluaasta.1

 

Haiguse vältel tekib teatud ajuosade taandareng, millega kaasnevad rakkude hukkumine ja häired nende talitluses, mälu järkjärguline halvenemine, arutlus-, otsustus-, õppimis- ja kõnevõime mandumine, orienteerumisvõime kadumine ning suutmatus tulla toime argitoimetustega.2-3

 

Need muutused hakkavad ajapikku inimese igapäevaelu üha rohkem mõjutama ja vähendavad iseseisvust, kuni viimaks on haige teistest täielikult sõltuv.

 

Alzheimeri tõbi mõjutab tohutult ka haige hooldajat.4 Enamik hooldajatest on lähisugulased, kes hoolitsevad patsiendi eest oma kodus - see on paljunõudev ja kurnav ülesanne, mis on nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt väga ränk.3-4

Fakte Alzheimeri tõve kohta

  • Alzheimeri tõbi – dementsuse kõige levinum vorm – on üks peamisi haigusi, millele Lundbeck oma tegevuses keskendub. Alzheimeri tõve sümptomid võib laias laastus jagada kognitiivseteks, funktsionaalseteks ja käitumuslikeks/psühholoogilisteks muutusteks. Haiguse vältel tekib teatud ajuosade taandareng, millega kaasnevad rakkude hukkumine ja häired nende talitluses, mälu järkjärguline halvenemine, arutlus-, otsustus-, õppimis- ja kõnevõime mandumine, orienteerumisvõime kadumine ning suutmatus tulla toime argitoimetustega. 1-2

  • Alzheimeri tõbi on kõige levinum neurodegeneratiivne häire ja seda esineb peamiselt üle 65-aastastel inimestel.1

Sümptomid

 

Alzheimeri tõve sümptomid ilmuvad järk-järgult aastate jooksul ja on inimeseti erinevad.3 Esimesed sümptomid on tavaliselt unustamine ja kerge segadus.3 Alzheimeri tõve sümptomid võib laias laastus jagada kognitiivseteks, funktsionaalseteks ja käitumuslikeks/psühholoogilisteks muutusteks.

 

  • Kognitiivsed muutused: halvenenud lühiajaline mälu (suutmatus meenutada hiljutisi sündmusi, enese kordamine, asjade asukoha unustamine, tegevuse organiseerimatus), raskused otsuste langetamisel, halvenenud aja- ja ruumitaju, vähenenud õppimisvõime ning raskused sõprade ja pereliikmete äratundmisel.3,5-6
  • Funktsionaalsed muutused on seotud igapäevatoimingutega: haige ei suuda enam rahaga ümber käia, reisida ega enese eest hoolitseda (söömine, riietumine, isiklik hügieen), tal tekivad tasakaaluhäired ja liigutused muutuvad ebakindlaks.3,7 Lõpuks muutuvad Alzheimeri tõvega inimesed hooldajatest täielikult sõltuvaks. 3,7
  • Käitumuslikud/psühholoogilised muutused: patsiendil võivad tekkida ka käitumishäired, mis suurendavad hooldaja õlule langevat koormat veelgi. Nende hulka kuuluvad ka tagasitõmbumine seltskondlikust elust, apaatia ja ükskõiksus, rõhutud meeleolu, ärevus ja ärrituvus.3,4 Käitumismuutustega on pereliikmetel ja hooldajatel eriti raske toime tulla ning see ongi sageli patsiendi hooldusasutusse paigutamise põhjus.9    

Varased ohumärgid (10)

1. Igapäevaelu takistavad mäluhäired.

2. Raskused plaanide tegemisel või probleemide lahendamisel.

3. Raskused teada-tuntud koduste, töiste või vabaajatoimingute sooritamisel.

4. Raskused ajas või kohas orienteerumisel.

5. Raskused visuaalsete kujundite ja ruumiliste suhete mõistmisel.

6. Probleemide tekkimine sõnade ütlemisel või kirjutamisel.

7. Asjade panek valesse kohta ja võimetus oma tegevust sammhaaval meenutada.

8. Vähenenud või kehv otsustusvõime.

9. Eemaletõmbumine tööst või sotsiaalsest suhtlusest.

10. Muutused meeleolus ja isiksuses.

50 m

Dementseid inimesi on maailmas 50 miljonit (Alzheimeri tõbi on dementsuse levinuim põhjus, moodustades 60–80% kõigist juhtudest). 2

USD 818 bn

Dementsuse maksumus ühiskonnale on hinnangute järgi 818 miljardit USA dollarit, mis kasvab 2030. aastaks 2 triljoni USA dollarini.11

Epidemioloogia ja haiguskoormus

Dementseid inimesi on maailmas 50 miljonit.2 Kuna maailmas rahvastik üha vananeb, siis diagnoositakse igal aastal umbes 30 miljonit uut haigusjuhtu.11 WHO prognoosib, et dementsuse levimus kasvab iga 20 aastaga peaaegu kaks korda ja et 2050. aastaks on maailmas 152 miljonit dementset inimest.11

 

Alzheimeri tõbi on dementsuse levinuim põhjus, moodustades 60–80% kõigist juhtudest.Dementsuse maksumus ühiskonnale on hinnangute järgi 818 miljardit USA dollarit, mis kasvab 2030. aastaks 2 triljoni USA dollarini.11

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad Alzheimeri tõve sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole.

Diagnoosimine ja ravi

Alzheimeri tõbe diagnoositakse vestluste põhjal, mis patsiendi ja tema hooldajaga tehakse; mõnikord kasutatakse ka vereanalüüse ja ajukuvamise tehnikat. Ülevaate saamiseks haigussümptomitest ja nende raskusastmest on olemas hulk hindamisskaalasid.

 

Praegu ei ole Alzheimeri tõve vastast ravi olemas, kuid sümptomeid on võimalik leevendada ja uuringud jätkuvad.1 Kuigi Alzheimeri tõve puhul kasutatavad ravimid ei peata haiguse progresseerumist, võivad need dementsuse sümptomite süvenemist ajutiselt aeglustada ning parandada Alzheimeri tõbe põdevate inimeste ja nende hooldajate elukvaliteeti.1 Tänapäeval püütakse kogu maailmas leida paremaid viise selle haiguse ravimiseks, ennetamiseks ja sümptomite tekke edasilükkamiseks.1

1.    Alzheimer’s Association. What is Alzheimer’s disease: https://www.alz.org/alzheimers-dementia/what-is-alzheimers.
2.    World Health Organization. Dementia fact sheet. 2020. Available at: https://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/dementia. Accessed January 2020.
3.    Alzheimer’s Association. Alzheimer’s Association Report. 2020 Alzheimer's disease facts and figures. Alzheimers Dement 2020; 16 (3): 391–460.
4.    Georges J, Jansen S, Jackson J, et al. Alzheimer’s disease in real life – the dementia carer’s survey. Int J Geriatr Psychiatry 2008; 23 (5): 546–551.
5.    Joubert S, Joncas S, Barbeau E, et al. Cognition. In: Gauthier S (ed.). Clinical Diagnosis and Management of Alzheimer’s Disease, Third Edition. Oxon: Informa Healthcare, 2007.
6.    Rainville C, Caza N, Belleville S, Gilbert B. Neuropsychological assessment. In: Gauthier S (ed.). Clinical Diagnosis and Management of Alzheimer’s Disease, Third Edition. Oxon: Informa Healthcare, 2007.
7.    Sarazin M, Horne N, Dubois B. Natural decline and prognostic factors. In: Gauthier S (ed.). Clinical Diagnosis and Management of Alzheimer’s Disease, Third Edition. Oxon: Informa Healthcare, 2007.
8.    Gélinas I. Functional autonomy. In: Gauthier S (ed.). Clinical Diagnosis and Management of Alzheimer’s Disease, Third Edition. Oxon: Informa Healthcare, 2007.
9.    Teng E, Cummings JL. Behaviour. In: Gauthier S (ed.). Clinical Diagnosis and Management of Alzheimer’s Disease, Third Edition. Oxon: Informa Healthcare, 2007.
10.  Alzheimer’s Association. 10 Early Signs and Symptoms of Alzheimer’s: https://www.alz.org/alzheimers-dementia/10_signs.
11.  World Health Organization. Dementia - A public health priority. 2017. https://www.who.int/mental_health/neurology/dementia/infographic_dementia/en/.

  1. World Health Organization. Dementia fact sheet. 2020. https://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/dementia.
  2. Alzheimer’s Association. What is Alzheimer’s disease. https://www.alz.org/alzheimers-dementia/what-is-alzheimers.

lähemalt lundbeckist

Teadus- ja arendustöö

Meie tegevuse keskmes on uute ja paremate ravimite uurimine ning arendamine.

Meie eesmärk

Pidev areng, mille poole püüdleme, eeldab mitmetahulist lähenemisviisi.

Säästvus

Lundbeck on pühendunud säästvuse tagamisele oma jõulise strateegia toel.