Posttraumaatiline stressihäire

Ülevaade Posttraumaatilisest Stressihäirest 

Posttraumaatiline stressihäire (PTSH) tekib osal inimestest pärast traumaatilist läbielamist.

posttraumaatilisest stressihäirest

 

PTSH kõige sagedam põhjus on lähedase surm1, kuid see võib tekkida ka muude hirmutavate läbielamiste, näiteks seksuaalse või füüsilise vägivalla, loodus- või liiklusõnnetuse tagajärjel.2 PTSH võib tekkida, kui inimene ise on kogenud traumeerivat sündmust või on seda pealt näinud, aga ka siis, kui see on juhtunud tema pereliikme või sõbraga.2

PTSH on raske ja alaravitud häire, mis võib ilmneda igas vanuses ning mõjutada inimese elu mitmel moel nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult.2–4

Fakte Posttraumaatilise Stressihäire kohta

  • Posttraumaatiline ärevushäire (PTSH) tekib osal inimestel pärast traumeeriva sündmuse, näiteks lähedase surma, seksuaalse või kehalise vägivalla, sõja, loodus- või liiklusõnnetuse kogemist, pealtnägemist või sellest kuulmist.1 PTSH võib tugevasti mõjutada inimese elu mitmel moel nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult, aga ka ühiskonda tervikuna.2, 3

  • PTSH-ga inimestel võib esineda selliseid ilminguid nagu painavad mälu- ja kujutluspildid, enesesüüdistamine, suutmatus tunda rõõmu, muutused emotsionaalsetes reaktsioonides (nt ärrituvus, hooletus) ning nad võivad igati püüda vältida kõike, mis meenutab neile traumaatilist sündmust.1

Sümptomid

 

PTSH sümptomeid on nelja põhiliiki.5

 

  • Trauma korduv läbielamine – pidevad mälupildid, painavad unenäod ja eredad kujutluspildid.
 
  • Vältimissoov – püüe vältida traumat meenutavaid mõtteid, tundeid, esemeid, inimesi või kohti.
 
  • Negatiivsed mõtted ja tunded – liialdatult negatiivne arvamus iseendast või ümbritsevast, häbi- või süütunne, emotsionaalne tuimus, võõrandumine ja raskused trauma üksikasjade meenutamisel.

 

  • Muutused emotsionaalsetes või erutusreaktsioonides – ärrituvus, pidev valvsusseisund, mõtlematu käitumine, unehäired ja keskendumisraskused.

 

PTSH sümptomid varieeruvad inimeseti. Osal inimestel esineb peamiselt ühte liiki, teistel aga eri liiki sümptomeid.2 Samuti võib olla erinev sümptomite ajastus – üldjuhul avalduvad PTSH sümptomid vahetult pärast traumaatilist läbielamist3, kuid vahel alles kuude või isegi aastate pärast.2
 

 

70%

inimestest kogeb elu jooksul mõnda traumeerivat sündmust, kuid suurem osa taastub probleemideta.4, 5

ligikaudu 3,9% 

maailma elanikkonnast kogeb elu jooksul PTSH-d. Umbes 5,6%-l traumeeriva olukorraga kokku puutunud inimestest tekib PTSH.5

Epidemioloogia ja haiguskoormus

 

Enamik inimesi (70%) kogeb elu jooksul mõnda traumeerivat sündmust.6 Kuigi suurem osa taastub probleemideta, tekib umbes 5,6%-l neist PTSH.3 See tähendab, et elu jooksul kogeb PTSH-d ligikaudu 3,9% maailma elanikkonnast.3 PTSH-d esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel ning seda tuleb rohkem ette suurema kui väiksema sissetulekuga riikides.3 PTSH esinemissagedus on suurem sõjaveteranide ja teiste seas, kellel on oma töö tõttu suurem risk puutuda kokku traumaatiliste sündmustega (nt politseinikud, tuletõrjujad ja kiirabitöötajad).2


Mõned PTSH-ga inimesed paranevad sellest kiiresti, samas kui teistel esineb sümptomeid lausa aastaid.2 PTSH võib tugevasti mõjutada mitmeid eluvaldkondi, sealhulgas lähi- ja sõprussuhteid, teistega lävimist, laste kasvatamist, toimetulekut rahaasjadega, õppeedukust ning töötulemusi.4


Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise uuringu andmetel on PTSH-ga inimesed sunnitud oma haiguse tõttu puuduma töölt või jääma kõrvale muudest tegevustest aastas keskmiselt 15 päeva rohkem kui teised7 ja sellega võivad kaasneda arvestatavad kulutused. Vanematel inimestel võivad PTSH sümptomeid süvendada kehv terviseseisund, viletsamad kognitiivsed võimed ja sotsiaalne isolatsioon ning see suurendab PTSH haiguskoormust veelgi.2

Fakte Posttraumaatilise Stressihäire kohta

PTSH võib ilmneda igas vanuses ja isegi väikestel lastel.1

See häire võib tugevasti mõjutada lähi- ja sõprussuhteid, teistega lävimist, laste kasvatamist, toimetulekut rahaasjadega, õppeedukust ning töötulemusi.2

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad PTSH sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole.

Diagnoosimine ja ravi

 

PTSH diagnoosimiseks küsitletakse patsienti või kui tegu on väikse lapsega, tema vanemaid.2 PTSH sarnaneb sümptomite poolest sageli teiste häiretega (näiteks depressioon) ja seetõttu võib PTSH jääda diagnoosimata või võidakse panna vale diagnoos.8 PTSH ja depressioon erinevad peamiselt selle poolest, et esimesel juhul on eeltingimuseks kokkupuude traumeeriva sündmusega.


PTSH ravis kasutatakse peamiselt psühhoteraapiat – inimese vajadustega kohandatud käitumuslik ja emotsionaalne tugi, mida pakuvad spetsialistid – ja vahel ka ravimeid.9 Ent rahvusvaheliste uuringute järgi otsib abi vähem kui 50% neist inimestest, kellel on PTSH.3 Samuti võib ravi alustamisega hilinemine viia kehvema ravitulemuseni.10 Varajane diagnoosimine ja ravi on PTSH-ga inimeste jaoks väga tähtis.

  1. Kessler RC, Rose S, Koenen KC, Karam EG, Stang PE, Stein DJ, et al. How well can post-traumatic stress disorder be predicted from pre-trauma risk factors? An exploratory study in the WHO World Mental Health Surveys. World Psychiatry. 2014;13(3):265–274.
  2. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.
  3. Koenen KC, Ratanatharathorn A, Ng L, McLaughlin KA, Bromet EJ, Stein DJ, et al. Posttraumatic stress disorder in the World Mental Health Surveys. Psychol Med. 2017;47(13):2260–2274.
  4. Rodriguez P, Holowka DW, Marx BP. Assessment of posttraumatic stress disorder-related functional impairment: a review. J Rehabil Res Dev. 2012;49(5):649–665.
  5. Lancaster CL, Teeters JB, Gros DF, Back SE. Posttraumatic stress disorder: overview of evidence-based assessment and treatment. J Clin Med. 2016;5(11).pii:E105.
  6. Benjet C, Bromet E, Karam EG, Kessler RC, McLaughlin KA, Ruscio AM, et al. The epidemiology of traumatic event exposure worldwide: results from the World Mental Health Survey Consortium. Psychol Med. 2016;46(2):327–343.
  7. Alonso J, Petukhova M, Vilagut G, Chatterji S, Heeringa S, Üstün TB, et al. Days out of role due to common physical and mental conditions: results from the WHO World Mental Health surveys. Mol Psychiatry. 2011;16(12):1234–1246.
  8. Brady KT, Killeen TK, Brewerton T, Lucerini S. Comorbidity of psychiatric disorders and posttraumatic stress disorder. J Clin Psychiatry. 2000;61(Suppl 7):22–32. 
  9. American Psychological Association. Guideline Development Panel for the treatment of posttraumatic stress disorder in adults. Clinical practice guideline for the treatment of PTSD. American Psychological Association; 2017.
  10. Maguen S, Madden E, Neylan TC, Cohen BE, Bertenthal D, Seal KH. Timing of mental health treatment and PTSD symptom improvement among Iraq and Afghanistan veterans. Psychiatr Serv. 2014;65(12):1414–1419.

  1. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.
  2. Rodriguez P, Holowka DW, Marx BP. Assessment of posttraumatic stress disorder-related functional impairment: a review. J Rehabil Res Dev. 2012;49(5):649–665.
  3. Alonso J, Petukhova M, Vilagut G, Chatterji S, Heeringa S, Üstün TB, et al. Days out of role due to common physical and mental conditions: results from the WHO World Mental Health surveys. Mol Psychiatry. 2011;16(12):1234–1246.
  4. Benjet C, Bromet E, Karam EG, Kessler RC, McLaughlin KA, Ruscio AM, et al. The epidemiology of traumatic event exposure worldwide: results from the World Mental Health Survey Consortium. Psychol Med. 2016;46(2):327–343.
  5. Koenen KC, Ratanatharathorn A, Ng L, McLaughlin KA, Bromet EJ, Stein DJ, et al. Posttraumatic stress disorder in the World Mental Health Surveys. Psychol Med. 2017;47(13):2260–2274.

lähemalt lundbeckist

Lähemalt Lundbeckist

Ainult ajuhaigustele spetsialiseerunud ravimiettevõte.

Teadus- ja Arendustöö

Meie tegevuse keskmes on uute ja paremate ravimite uurimine ning arendamine.

Ajutervise Taastamine

Mida tähendab ajutervis Lundbecki jaoks?