Parkinsoni tõbi

Ülevaade Parkinsoni Tõvest

Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, millega kaasneb neurotransmitterit dopamiini tootvate neuronite järkjärguline hävimine, mis põhjustab probleeme liigutuste kontrollimisega ja liigutustega mitteseotud sümptomeid.

Lugege lähemalt.

 

Parkinsoni tõbi on pikaajaline progresseeruv ajuhaigus, mis tabab enamasti üle 60-aastaseid inimesi.1 Parkinsoni tõvega inimestel on raskusi oma kehaliigutuste kontrollimisega ja haiguse arenedes sümptomid järjest süvenevad.1 Viimaks hakkab Parkinsoni tõbi takistama haige suutlikkust igapäevaeluga toime tulla.1

Parkinsoni tõve sümptomid tulenevad neuronite hävimisest ajupiirkondades, mis on seotud liigutuste kontrolli, aga ka meeleolu, une ja mõtete reguleerimisega. Neuronite hävimise täpne põhjus on endiselt teadmata, kuid arvatakse, et seda põhjustab mitmesuguste geneetiliste, keskkondlike ja vananemisega seotud tegurite koosmõju.1

Fakte Parkinsoni Tõve kohta

  • Parkinsoni tõbi – krooniline neurodegeneratiivne häire, mida iseloomustavad peamiselt motoorsed sümptomid (värin puhkeolekus, lihaste jäikus, liigutuste aeglus ja tasakaaluhäired) – on üks peamisi haigusi, millele Lundbeck oma tegevuses keskendub. Seda haigust seostatakse ka mitme mittemotoorse häirega. 1 Motoorseid sümptomeid põhjustab dopamiini tootvate rakkude degenereerumine ajus. 2

  • Parkinsoni tõve levimus USA-s kasvab 2040. aastaks kaks korda (võrreldes 2010. aastaga).5

Sümptomid

 

Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, mis tähendab, et aja jooksul ilmnevad uued sümptomid ja olemasolevad sümptomid muutuvad aegamööda rängemaks.2 Parkinsoni tõbi ei ole aga surmav haigus, sest diagnoosi määramisest alates on keskmine elumus umbes 15–25 aastat. Seepärast nimetatakse seda pikaajaliseks (krooniliseks) haiguseks.2

 

Parkinsoni tõve sümptomid ja tüsistused võib jagada motoorseteks ning mittemotoorseteks.

 

  • Motoorsed häired: Parkinsoni tõve klassikalised sümptomid on seotud liigutustega, näiteks värin, liigutuste aeglus, lihasjäikus ja tasakaaluprobleemid.3
 
  • Mittemotoorsed häired: neid esineb Parkinsoni tõve igas staadiumis ja need halvendavad märkimisväärselt haige elukvaliteeti, näiteks vererõhu järsk langus püsti seismisel, meeleolu- ja unehäired, tajuprobleemid, lõhnataju kadumine, kõhukinnisus ning kognitiivsed häired (mäluprobleemid, segadus ja vahel ka dementsus).3-4

 

Tüsistused: need hakkavad ilmnema pärast mitu aastat kestnud ravi.5 Need võivad muuhulgas olla „fluktuatsioonid“ ehk selliste perioodide vaheldumine, kui sümptomid on kontrolli all ja kui need ei ole kontrolli all.5


Kõik need sümptomid suurendavad märkimisväärselt haiguskoormust.
 

 

~ 8,5 miljonit inimest

maailmas põeb Parkinsoni tõbe (2017a. andmed).3

1%

60-aastastest ja vanematest inimestest põeb Parkinsoni tõbe.6 

Epidemioloogia ja haiguskoormus

Parkinsoni tõbi on üks levinumaid neuroloogilisi (ehk närvirakke mõjutavaid) haigusi.5 Seda esineb maailmas umbes 8,5 miljonil inimesel(2017 andmed).6 Parkinsoni tõve levimus USA-s kasvab 2040. aastaks kaks korda (võrreldes 2010. aastaga).7

 

Parkinsoni tõbi tekib harilikult hilistes 50. või varastes 60. eluaastates1,8, kuid haiguse haruldasemaid vorme võib esineda ka juba enne 40. eluaastat.8 Parkinsoni tõbe põeb 1% 60-aastastest ja vanematest inimestest.8

 

Et Parkinsoni tõve tekkerisk vanusega kasvab, siis Parkinsoni tõbe põdevate inimeste hulk suureneb, sest inimesed elavad tänapäeval keskmiselt kauem kui varem.9

Fakte Parkinsoni Tõve kohta

  • Parkinsoni tõbi tekib harilikult hilistes 50. või varastes 60. eluaastates.4

  • Parkinsoni tõbi on sageduselt teine neurodegeneratiivne häire.3

Diagnoosimine ja ravi

 

Parkinsoni tõbe diagnoositakse haigusloo, kliiniliste uuringute ja ravivastuse alusel: praegu ei ole olemas usaldusväärset biokeemilist, kuvamis- ega geneetilist uuringut, mis annaks lõpliku diagnoosi.10,11 Samuti on haigussümptomite ja nende raskusastme hindamiseks olemas hulk hindamisskaalasid.

 

Praegu ei ole Parkinsoni tõve vastast ravi olemas, kuid sümptomeid on võimalik leevendada ja uuringud jätkuvad. Kuigi Parkinsoni tõve puhul kasutatavad ravimid ei peata haiguse progresseerumist, võivad need sümptomite süvenemist ajutiselt aeglustada ning parandada Parkinsoni tõbe põdevate inimeste ja nende hooldajate elukvaliteeti.

 

Parkinsoni tõve raviks kasutatakse peamiselt ravimeid ja vahel ka kirurgilist ravi. Tähtsat osa etendavad ka kehaline aktiivsus, toitumine, täiendav ravi, emotsionaalne toetus ja tugevad inimestevahelised suhted. Parkinsoni tõve ravi kõrval on peaaegu sama tähtsad ka haiguse mõistmine, muutunud elusituatsiooniga kohanemine ning uute eesmärkide ja probleemide aktsepteerimine.

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad Parkinsoni tõve sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole. 

1.    Weintraub D, Comella CL, Horn S. Parkinson's disease-Part 1: Pathophysiology, symptoms, burden, diagnosis,        and assessment. Am J Manag Care 2008; 14 (2 Suppl): S40–48.
2.    Poewe W, Mahlknecht P. The clinical progression of Parkinson's disease. Parkinsonism Relat Disord 2009; 15 (Suppl 4):
       S28–S32.
3.    Chaudhuri KR, Ondo W. Handbook of Movement Disorders. London: Current Medicine Group, 2009.
4.    Goldman JG, Postuma R. Premotor and nonmotor features of Parkinson’s disease. Curr Opin Neurol 2014; 27 (4): 434–441.
5.    Kalia LV, Lang AE. Parkinson’s disease. Lancet 2015; 386 (9996): 896–912.
6.    GBD 2017 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators. Global, regional, and national incidence, prevalence,        and years lived with disability for 354 diseases and injuries for 195 countries and territories, 1990–2017: a systematic analysis        for the Global Burden of Disease Study 2017. Lancet 2018; 392 (10159): 1789–1858.
7.    Kowal SL, Dall TM, Chakrabarti R, et al. The current and projected economic burden of Parkinson’s disease in the United            States. Mov Disord 2013; 28 (3): 311–318.
8.   de Lau LML, Breteler Monique MB. Epidemiology of Parkinson's disease. Lancet Neurol 2006; 5 (6): 525–535.
9.   Dorsey ER, Constantinescu R, Thompson JP, et al. Projected number of people with Parkinson disease in the most populous   
      nations, 2005 through 2030. Neurology 2007; 68 (5): 384–386.
10.  Jankovic J. Parkinson’s disease: clinical features and diagnosis. J Neurol Neurosurg Psychiatry 2008; 79 (4): 368–376.
11.  Williams DR, Litvan I. Parkinsonian syndromes. Continuum (Minneap Minn) 2013; 19 (5): 1189–1212.

  1. World Health Organization. Neurological Disorders: Public Health Challenges. 2006. (http://www.who.int/mental_health/publications/neurological_disorders_ph_challenges/en/)
  2. Schapira AHV The management of Parkinson’s disease - what is new? Eur J Neurol 2011;18(Suppl 1):12.
  3. GBD 2017 Disease and Injury Incidence and Prevalence Collaborators. Global, regional, and national incidence, prevalence, and years lived with disability for 354 diseases and injuries for 195 countries and territories, 1990–2017: a systematic analysis  for the Global Burden of Disease Study 2017. Lancet 2018; 392 (10159): 1789–1858
  4. Weintraub D, Comella CL, Horn S. Parkinson's disease-Part 1: Pathophysiology, symptoms, burden, diagnosis, and assessment. Am J Manag Care. 2008; 14(2 Suppl):S40-8.
  5. Kowal SL, Dall TM, Chakrabarti R, et al. The current and projected economic burden of Parkinson’s disease in the United States. Mov Disord 2013; 28 (3): 311–318.
  6. Tysnes & Storstein. Epidemiology of Parkinson's disease. J Neural Transm 2017;124:901-905.

lähemalt lundbeckist

Ajalugu

Lundbeckil on selja taga pikk ajalugu, mille üle võib uhkust tunda.

Ajutervise Taastamine

Mida tähendab ajutervis Lundbecki jaoks?

Teadus- ja Arendustöö  

Meie tegevuse keskmes on uute ja paremate ravimite uurimine ning arendamine.