Depressioon

Ülevaade Depressioonist

Depressioon on tõsine haigus, millega kaasnevad sellised sümptomid nagu kurvameelsus, võimetus tunda rõõmu ja naudingut, energiapuudus, keskendumisraskused ning enesetapumõtted.

depressioonist lähemalt

 

Depressioon on levinud haigusseisund, millega võib kaasneda palju erinevaid emotsionaalseid, kognitiivseid ja füüsilisi sümptomeid.1 Kõik need avaldavad suurt mõju haige igapäevaelule. Depressiooni all kannatavad inimesed ei pruugi enam olla suutelised oma meeleolu või tundeid kontrolli all hoidma ja kalduvad peaaegu kogu aeg masendusse. Selle tagajärjel võib neil tekkida probleeme töökoha säilitamise, õpingutes osalemise ja/või pereeluga ning sotsiaalsete kontaktide hoidmisega.1-3

Depressioon võib tabada igaüht, kuid mitmesugused sotsiaalsed ja bioloogilised tegurid võivad selle haiguse tekkeriski suurendada.1,3 Lisaks võib osal inimestel depressioon vallanduda ka stressirohke kogemuse, näiteks haiguse, töötuks jäämise või leina tagajärjel.1,3

Fakte Depressiooni kohta

  • Depressioon – tõsine haigus, millega kaasnevad mitmesugused sümptomid nagu kurvameelsus, energiapuudus ja enesetapumõtted – on üks peamisi haigusi, millele Lundbeck oma tegevuses keskendub.1 

  • Depressiooniga võivad kaasneda ka muud sümptomid, näiteks kognitiivsed häired, sh mälu- ja keskendumisraskused. 1 Depressiooni kognitiivsed sümptomid võivad jääda märkamatuks nii tervishoiuteenuste osutajatele kui ka patsientidele. 2
  • Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on depressioon kõige invaliidistavam haigus, mis põhjustab ühtlasi suure osa üleilmsest haiguskoormusest.3

Sümptomid

 

Depressioon avaldub igaühel erinevalt, kuid igal juhul ei ole see lihtsalt lühiajaline halb tuju või kurbus.3 Ajus tekkinud keemiliste muutuste tõttu võivad sümptomid kesta nädalaid, kuid või aastaid. Depressiooni iseloomustavad kolme liiki sümptomid: emotsionaalsed, kognitiivsed ja füüsilised.

 

Emotsionaalsed sümptomid: kõige sagedamini seostatakse depressiooniga ehk kurbust, lootusetustunnet ja ärevust.1

 

Füüsilised sümptomid: neid on väga mitmesuguseid ning need võivad muuhulgas olla une-, söömis- ja seksuaalhäired, kaaluprobleemid ning peavalud, mis kõik tekitavad patsiendile suuri pingeid.1

 

Kognitiivsed sümptomid: mõjutavad tähelepanu- ja otsustusvõimet, mälu, raskendades iseäranis toimetulekut igapäevaeluga ja mõjutades tulemuslikkust tööl ning õpingutes.2 Samuti ilmneb uuringutest, et kognitiivseid sümptomeid, näiteks keskendumisraskusi ja otsustusvõimetust, täheldatakse kuni 94% ulatuses depressiivsest perioodist.3 Isegi neil depressiooniga patsientidel, kelle haigus arvati olevat taandunud, esineb kognitiivseid sümptomeid keskmiselt 39−44% ulatuses remissiooniperioodist.4

 

Kõige raskematel juhtudel võib depressioon viia enesetapumõtete ja enesevigastamiseni.

hinnanguliselt 300 miljonit

inimest maailmas elab depressiooniga.3

üks inimene kümnest

on olnud töövõimetu depressiooni tõttu.4

Iseloomulikud sümptomid

 
• Abitus- või lootusetustunne

• Enesevihkamine

• Energiapuudus

• Huvi puudumine igapäevaste tegevuste vastu

• Söögiisu või kehakaalu muutused

• Muutused unerežiimis (magatakse liiga palju või liiga vähe)

• Keskendumishäired

• Korduvad surmamõtted

Epidemioloogia ja haiguskoormus

Depressiooni esineb üle maailma kõikides vanuserühmades ja igasuguse sotsiaalse taustaga inimeste seas, nii meestel kui ka naistel.3-5 Tavaliselt tekib depressioon esimest korda vanuses 20–25 eluaastat.5 Hinnangud depressiooni levimuse kohta kõiguvad tublisti, kuid enamikus riikides kannatab oma elu jooksul depressiooni all 8–12% inimestest.5

 

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on depressioon maailma kõige invaliidistavam haigus.3 Ühes uuringus leiti, et kuni 65% depressiooni all kannatavatest inimestest peab seda haigust tugevasti invaliidistavaks.6 Vaatamata sellele, et haiguskoormus nii üksikisikutele kui ka ühiskonnale on väga suur, ei saa paljud depressiooni all kannatajatest mingit ravi.6,7

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad Depressiooni sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole. 

Diagnoosimine ja ravi

Depressiooni diagnoosimiseks esitab arst küsimusi sümptomite, igapäevaelu ja perekondliku tausta kohta. Ülevaate saamiseks depressiooni sümptomitest ja raskusastmest on olemas hulk hindamisskaalasid. Depressiooni diagnoosimise järel soovitab arst harilikult sobivat kombinatsiooni erinevatest ravimeetoditest nagu ravimid, nõustamine, sotsiaalne tugi, tervisesport ja eneseabitehnikad.


Praegu ei osata depressiooni välja ravida, kuid sümptomeid on võimalik leevendada ja uuringud jätkuvad.

 

Sõprade või pereliikmete toetusel on ravis samuti väga tähtis osa. Depressioonihaige lähedased peavad kindlasti aitama tal abi otsida ja kui ta on sellega algust teinud, andma talle positiivset tagasisidet.

  1. American Psychiatric Association. Diagnostic and statistical manual of mental disorders, 5th edition (DSM-5). Washington, D.C.: American Psychiatric Association; 2013.
  2. Hammar Å, Årdal G. Cognitive functioning in major depression – a summary. Front Hum Neurosci 2009; 3: 26.
  3. World Health Organization. Depression fact sheet. 2020. Available at https://www.who.int/en/news-room/fact-sheets/detail/depression. Accessed January 2020.
  4. Conradi HJ, Ormel J, de Jonge P. Presence of individual (residual) symptoms during depressive episodes and periods of remission: a 3-year prospective study. Psychol Med 2011; 41 (6): 1165–1174.
  5. Andrade L, Caraveo-Anduaga JJ, Berglund P, et al. The epidemiology of major depressive episodes: results from the International Consortium of Psychiatric Epidemiology (ICPE) Surveys. Int J Methods Psychiatr Res 2003; 12 (1): 3–21. Erratum in: Int J Methods Psychiatr Res 2003; 12 (3): 165.
  6. Kessler RC, Aguilar-Gaxiola S, Alonso J, et al. The global burden of mental disorders: An update from the WHO World Mental Health (WMH) Surveys. Epidemiol Psichiatr Soc 2009; 18 (1): 23–33.
  7. Wang PS, Aguilar-Gaxiola S, Alonso J, et al. Use of mental health services for anxiety, mood, and substance disorders in 17 countries in the WHO world mental health surveys. Lancet 2007; 370 (9590): 841–850.

  1. American Psychiatric Association. Diagnostic and statistical manual of mental disorders, 5th edition (DSM-5). Washington, D.C.: American Psychiatric Association; 2013.
  2. Conradi H, Ormel J, De Jonge P. Presence of individual (residual) symptoms during depressive episodes and periods of remission: A 3-year prospective study. Psychol Med 2011; 41(6): 1165-1174.
  3. Andrade L, Caraveo-Anduaga JJ, Berglund P, et al. The epidemiology of major depressive episodes: Results from the International Consortium of Psychiatric Epidemiology (ICPE) Surveys. Int J Methods Psychiatr Res 2003; 12(1): 3–21. Erratum in: Int J Methods Psychiatr Res 2003; 12(3): 165.
  4. IDEA: Impact of Depression at Work in Europe Audit Final report. Ipsos Healthcare. October 2012.

lähemalt lundbeckist

Ajalugu

Lundbeckil on selja taga pikk ajalugu, mille üle võib uhkust tunda.

Teadus- ja Arendustöö

Meie tegevuse keskmes on uute ja paremate ravimite uurimine ning arendamine.

Ajutervise Taastamine

Mida tähendab ajutervis Lundbecki jaoks?