Generaliseerunud ärevushäire

Ülevaade generaliseerunud ärevushäirest 

Generaliseerunud ärevushäire on stressi tekitav seisund, mida seostatakse liigse muretsemisega, mis võib häirida inimese isiklikku, pere- ja tööelu.

generaliseerunud ärevushäirest

 

Generaliseerunud ärevushäirega inimesed on pidevalt mures tavaliste igapäevaste asjade pärast. Selline ärevustunne on sageli seotud kohustuste, rahaasjade ja iseenda või lähedaste tervisega.1 Generaliseerunud ärevushäire erineb tavapärasest muretsemisest selle poolest, et selline ärevustunne on tugevam, kestab kauem ja selle põhjuseks pole sageli üks konkreetne probleem.1

Fakte generaliseerunud ärevushäire kohta

  • Generaliseerunud ärevushäire on stressi tekitav seisund, mida seostatakse liigse muretsemisega, mis võib häirida inimese isiklikku, pere- ja tööelu. Selline ärevustunne on sageli seotud kohustuste, rahaasjade ja iseenda või lähedaste tervisega.1

  • Generaliseerunud ärevushäire korral on ärevustunne võrreldes ebameeldiva vahejuhtumi toimumise tegeliku tõenäosusega ebaproportsionaalselt suur.1

Sümptomid

 

Generaliseerunud ärevushäire avaldub pideva muretsemisena.1 Näiteks võib inimene muretseda oma töö, koduste kohustuste või kokkusaamisele hilinemise pärast.1 Kuigi ärevustunne on võrreldes ebameeldiva vahejuhtumi toimumise tegeliku tõenäosusega ebaproportsionaalselt suur, ei suuda inimene muretsemist teadlikult kontrolli all hoida.1 Ja isegi kui üks murettekitav probleem laheneb, kandub ärevustunne üle millelegi muule.1

 


Lisaks liigsele muretsemisele võib selle häirega inimestel esineda ka muid sümptomeid, näiteks keskendumisraskused, närvilisus, kerge väsimine ja ärrituvus.1 Ka avalduvad neil vahel füüsilised sümptomid, näiteks higistamine, iiveldus ja kõhulahtisus.1

 


Kuigi generaliseerunud ärevushäire sümptomid võivad elu jooksul kaduda ja uuesti tekkida, peetakse seda pikaajaliseks (krooniliseks) häireks ja vaid vähestel õnnestub sellest täielikult paraneda.1

3.7%

inimestest maailmas kannatab generaliseerunud ärevushäire all.2

50%

juhtudest ilmnevad esimesed sümptomid enne 39. eluaastat.2

51%

juhtudest mõjutab generaliseerunud ärevushäire tugevasti inimese töö- ja pereelu ning suhteid ja seltskondlikku elu.2


Epidemioloogia ja haiguskoormus

 

Generaliseerunud ärevushäire all kannatab maailmas 3,7% inimestest.2 Seda esineb sagedamini suure (5,0%) kui väikse sissetulekuga riikides (1,6%).2 Kuigi see häire diagnoositakse enamasti keskeas, esineb sümptomeid igas eas inimestel.1, 2 Generaliseerunud ärevushäirega inimeste seas on kaks korda rohkem naisi kui mehi.1

 

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelise uuringu andmetel mõjutab generaliseerunud ärevushäire 51%-l juhtudest tugevasti inimese töö- ja pereelu ning suhteid ja seltskondlikku elu.2 Selle häirega inimesed puuduvad oma terviseprobleemi tõttu töölt või jäävad kõrvale muudest tegevustest aastas keskmiselt kaheksa päeva.3 Ka hindavad generaliseerunud ärevushäirega inimesed suurema tõenäosusega oma üldist heaolu ja elukvaliteeti kehvemaks kui teised.4

Fakte generaliseerunud ärevushäire kohta

  • Seda esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel.1

  • Selle häirega inimesed puuduvad oma terviseprobleemi tõttu töölt või jäävad kõrvale muudest tegevustest aastas keskmiselt kaheksa päeva.3

Diagnoosimine ja ravi

 

Generaliseerunud ärevushäire diagnoosimiseks esitab arst patsiendile küsimusi sümptomite ja läbielamiste kohta. Kuigi tegu on üsna levinud häirega, selgus ühest uuringust, et esmatasandi arstidel jääb see 71% juhtudest diagnoosimata.5 Diagnoosiga eksimise põhjuseks peetakse tõika, et selle häire sümptomid kattuvad suures osas teiste ärevus- ja meeleoluhäirete ilmingutega, ning seda, et generaliseerunud ärevushäirega inimestel esineb sageli ka muid häireid, näiteks sotsiaalfoobiat.6

 

Generaliseerunud ärevushäiret ei osata praegu välja ravida, kuid ravimite ning spetsialistide ja lähedaste toel saab sümptomeid kontrolli all hoida ja elukvaliteeti parandada.7

Inimesed, kes arvavad, et neil endil või nende lähedastel esinevad generaliseerunud ärevushäire sümptomid, peaksid pöörduma abi ja nõu saamiseks oma arsti poole.

  1. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.
  2. Ruscio AM, Hallion LS, Lim CCW, Aguilar-Gaxiola S, Al-Hamzawi A, Alonso J, et al. Cross-sectional comparison of the epidemiology of DSM-5 generalized anxiety disorder across the globe. JAMA Psychiatry. 2017;74(5):465–475.
  3. Alonso J, Petukhova M, Vilagut G, Chatterji S, Heeringa S, Üstün TB, et al. Days out of role due to common physical and mental conditions: results from the WHO World Mental Health surveys. Mol Psychiatry. 2011;16(12):1234–1246.
  4. Hoffman DL, Dukes EM, Wittchen HU. Human and economic burden of generalized anxiety disorder. Depress Anxiety. 2008;25(1):72–90.
  5. Vermani M, Marcus M, Katzman MA. Rates of detection of mood and anxiety disorders in primary care: a descriptive, cross-sectional study. Prim Care Companion CNS Disord. 2011;13(2):PCC.10m01013.
  6. Newman MG, Przeworski A, Fisher AJ, Borkovec TD. Diagnostic comorbidity in adults with generalized anxiety disorder: impact of comorbidity on psychotherapy outcome and impact of psychotherapy on comorbid diagnoses. Behav Ther. 2010;41(1):59–72.
  7. Bandelow B, Michaelis S, Wedekind D. Treatment of anxiety disorders. Dialogues Clin Neurosci. 2017;19(2):93–107.

  1. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. 5th ed. Arlington, VA: American Psychiatric Association; 2013.
  2. Ruscio AM, Hallion LS, Lim CCW, Aguilar-Gaxiola S, Al-Hamzawi A, Alonso J, et al. Cross-sectional comparison of the epidemiology of DSM-5 generalized anxiety disorder across the globe. JAMA Psychiatry. 2017;74(5):465–475.
  3. Alonso J, Petukhova M, Vilagut G, Chatterji S, Heeringa S, Üstün TB, et al. Days out of role due to common physical and mental conditions: results from the WHO World Mental Health surveys. Mol Psychiatry. 2011;16(12):1234–1246.

lähemalt lundbeckist

Ülevaade ajuhaigustest

Ajutervise taastamiseks tuleb kõigepealt olla hästi kursis haiguste endiga.

Meie teadustöö

Lundbeck on töötanud välja mõned maailmas kõige levinumad ajuhaiguste ravimid.

Meie eesmärk

Ajuhaigustele spetsialiseerunud üleilmne ravimiettevõte.