Parkinsoni tõbi

Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, millega kaasneb närvirakkude järkjärguline hävimine kindlas ajupiirkonnas. Haigus põhjustab probleeme liigutuste kontrollimisega ja teisi, liigutustega mitteseotud sümptomeid.


Ülevaade Parkinsoni tõvest

Parkinsoni tõbi on pikaajaline progresseeruv ajuhaigus, mis tabab enamasti üle 60-aastaseid inimesi. 1 Parkinsoni tõvega inimestel on raskusi oma kehaliigutuste kontrollimisega ja haiguse arenedes sümptomid järjest süvenevad. Viimaks hakkab Parkinsoni tõbi takistama patsiendi suutlikkust igapäevaelu tegevustega toime tulla.

Parkinsoni tõve sümptomid tulenevad närvirakkude hävimisest ajupiirkondades, mis on seotud liigutuste kontrolli, aga ka meeleolu, une ja mõtete reguleerimisega. Närvirakkude hävimise täpne põhjus on teadmata, kuid arvatakse, et seda põhjustab mitmesuguste geneetiliste, keskkondlike ja vananemisega seotud tegurite koosmõju.2 

 

Sümptomid

Parkinsoni tõve klassikalised sümptomid, nn motoorsed (liigutustega seotud) sümptomid, on värisemine (treemor), liigutuste aeglus, lihaste jäikus ja tasakaaluprobleemid. Veel esineb sageli mittemotoorseid sümptomeid, nagu depressioon, dementsus, valu, uneprobleemid ja keha autonoomsete süsteemide (seedimine, vererõhk jne) talitlushäired. Kõik need suurendavad märkimisväärselt haiguskoormust.

Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, mis tähendab, et aja jooksul ilmnevad uued sümptomid ja olemasolevad sümptomid muutuvad aegamööda rängemaks. Parkinsoni tõbi ei ole aga surmav haigus, sest diagnoosi määramisest alates on keskmine elulemus umbes 15–25 aastat. Seepärast nimetatakse seda pikaajaliseks (krooniliseks) haiguseks.3

 

Statistika

Parkinsoni tõbi on üks levinumaid neuroloogilisi (närvirakkude) haigusi. Aastal 2004 oli see haigus 5,2 miljonil mehel ja naisel üle maailma ning igal aastal diagnoositakse 100 000 inimese kohta 4–20 uut haigusjuhtu. 4

Parkinsoni tõbi tekib harilikult hilistes 50. või varastes 60. eluaastates1, kuid haiguse haruldasemaid vorme võib esineda ka juba enne 40. eluaastat.5 Ühes viit Euroopa riiki hõlmanud uuringus leiti, et Parkinsoni tõbe põdes 1,6% 65-aastastest ja vanematest inimestest.6

Et Parkinsoni tõve tekkerisk vanusega kasvab, siis Parkinsoni tõbe põdevate inimeste hulk suureneb, sest inimesed elavad tänapäeval keskmiselt kauem kui varem.7

 

Diagnoosimine ja ravi

Praegu Parkinsoni tõve ravi puudub, kuid kui arst on diagnoosi määranud, on enamikul juhtudel võimalik sümptomeid edukalt leevendada. Ravi eesmärk on sümptomeid kontrolli all hoida ja leevendada, et inimene saaks jätkata tavalist elu ning nautida nii kaua kui võimalik normaalset elukvaliteeti.

Parkinsoni tõve raviks kasutatakse tavaliselt ravimeid ja mõnel juhul ka operatsiooni. Tähtsat osa etendavad ka kehaline aktiivsus, toitumine, komplementaarne ravi, emotsionaalne toetus ja tugevad inimestevahelised suhted. Parkinsoni tõvega praktilise toimetuleku kõrval on peaaegu sama olulised ka haiguse mõistmine, uue elusituatsiooniga kohanemine ning uute eesmärkide ja probleemide aktsepteerimine.

Parkinsoni tõvega inimene ei pea kartma abi küsida. Tähtis on hankida asjatundlikku arstlikku nõu.

Allikad

  1. Weintraub D, Comella CL, Horn S. Parkinson's disease-Part 1: Pathophysiology, symptoms, burden, diagnosis, and assessment. Am J Manag Care. 2008; 14(2 Suppl):S40-8.
  2. Schapira AHV The management of Parkinson’s disease - what is new? Eur J Neurol 2011;18(Suppl 1):1-2.
  3. Poewe W, Mahlknecht The clinical progression of Parkinson's disease. Park and Rel Dis 2009;15(Suppl 4):S28-S32.
  4. de Lau LML, Breteler Monique MB. Epidemiology of Parkinson's disease. Lancet Neurology, 2006;5(6):525-535.
  5. Grimes DA. Parkinson’s disease: a guide to treatments, therapies and controlling symptoms. London: Constable & Robinson Ltd, 2004.
  6. de Rijk MC, Tzourio C, Breteler MM, et al. Prevalence of parkinsonism and Parkinson’s disease in Europe: the EUROPARKINSON Collaborative Study. European Community Concerted Action on the Epidemiology of Parkinson’s disease. J Neurol Neurosurg Psychiatry 1997; 62(1):10–15.
  7. Dorsey ER, Constantinescu R, Thompson JP, Biglan KM, Holloway RG, Kieburtz K, Marshall FJ, Ravina BM, Schifitto G, Siderowf A, Tanner CM. Projected number of people with Parkinson disease in the most populous nations, 2005 through 2030 Neurology 2007;68(5):384-386.
Model.RightColumnImageAltText
Cookie Policy
Olete lahkumas lehelt www.lundbeck.ee.