Insult

Insult on väga tõsine akuutne (lühiajaline) sündmus, mida põhjustab aju verevarustuse järsk häirumine; ajukude võib selle tagajärjel kahjustuda.(1)

Ülevaade insuldist
Insult (ehk ajuatakk) esineb siis, kui ajju hapnikku ja toitaineid transportiv veresoon kas lõhkeb (hemorraagiline insult) või vereklombi või muu takistuse tõttu ummistub (akuutne isheemiline insult; moodustab umbes 85% kõigist insuldijuhtumitest).1-3 Insuldi korral vahetus haiguskoldes ajurakud hävivad.1 Tavaliselt toimub see paari minuti jooksul.
Insult on tõsine terviseprobleem.1,3 Insult põhjustab sageli pikaajalisi probleeme toimetulekuga ja kahjustab vaimseid võimeid, mistõttu enam kui pool insuldi üle elanud inimestest jääb igapäevaelus teistest sõltuvaks.4 USA riikliku insuldiühingu andmetel taastub 10% insuldi saanutest peaaegu täielikult, 25% taastub, kuid neil jäävad kerged tervisekahjustused, 40%-l jäävad mõõdukad kuni rasked tervisekahjustused, mis nõuavad erihooldust või ravi, 10% tuleb paigutada hooldekodusse või muusse pikaajalist hooldust pakkuvasse asutusse ning 15% sureb varsti pärast insulti.4
Insuldiravimite turg on suures osas katmata ja kliinilised vajadused rahuldamata. Akuutse insuldi korral sõltuvad patsiendi ravivõimalused ja taastumise väljavaated ajast, kusjuures seda aega mõõdetakse heal juhul tundides ning halvimal juhul minutites. Insuldiriski mõjutavad paljud tegurid.1 Kõige olulisemad riskitegurid on varasem insult või mööduv isheemiline atakk (miniinsult), kõrge vererõhk, kehaline passiivsus, kõrge vanus, diabeet, südamehaigused ja suitsetamine.1,3

Sümptomid
Insuldi sümptomid algavad harilikult järsult, sekundite või minutite jooksul.1 Sümptomid sõltuvad sellest, millises ajupiirkonnas insult tekkis. Mida ulatuslikum ala on insuldist haaratud, seda rohkem funktsioone tavaliselt häirub. Ameerika insuldiühing toob välja järgmised sümptomid/ohumärgid, mida sageli nimetatakse äkksümptomiteks (the suddens):5
• näo, käsivarre või jala ootamatu tuimus või nõrkus, eriti ühel kehapoolel;
• ootamatu meeltesegadus, kõneraskused või mõistmisraskused;
• ootamatu nägemisprobleem, mis puudutab üht või mõlemat silma;
• ootamatud kõndimisraskused, peapööritus või tasakaalu või koordinatsiooni kadumine;
• ootamatu tugev peavalu, millel ei näi mingit põhjust olevat.

Statistika
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab igal aastal üle maailma insuldi umbes 15 miljonit inimest.2 Nendest 5 miljonit sureb ja 5 miljonit jääb püsivalt invaliidiks.2 See teeb insuldist tähtsuselt teise surmapõhjuse ja olulise invaliidsuse põhjuse.6,7
Insult võib tabada igas vanuses ja mõlemast soost inimesi. Suurem osa insultidest tabab siiski kogu maailmas üle 65-aastaseid inimesi; üle 55-aastaste meeste ja naiste hulgas kasvab insuldirisk iga elatud aastakümnega kaks korda.7
Seitsme riigi (USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Suurbritannia ja Jaapani) statistikat aluseks võttes esineb igal aastal keskmiselt 214 insuldijuhtu 100 000 elaniku kohta, kusjuures esinemissagedus kasvab elanikkonna vananemise tõttu 1,9% võrra aastas.8 See tähendab, et näiteks USAs saab keegi iga 40 sekundi järel insuldi ning päevas on insuldijuhtumeid kokku umbes 2200.8
Insult kui suurim surmade ja pikaajalise töövõimetuse põhjustaja on riikidele tohutuks majanduslikuks koormaks. USAs hinnati 2008. aastal insuldiga seotud kogukuludeks 65,5 miljardit dollarit aastas.6 Euroopa Liidus on insuldiga kaasnevad kulud hinnangute järgi 27 miljardit eurot aastas.6

Diagnoosimine ja ravi
Kõik, kellel kahtlustatakse insulti, tuleks kohe haiglasse arstide hoole alla viia. Insult on meditsiiniline hädajuhtum, mille puhul taastumise šansid on seda suuremad, mida kiiremini inimene ravi saab.5,9 Akuutse insuldi puhul sõltub kannatanu ravi edukus kuuest tegurist (ingl. k 6 R-i):9
• äratundmine (recognise): insuldi ohumärkide kiire äratundmine;
• reageerimine (react): kohe tuleb helistada kiirabisse;
• tegutsemine (respond): seisundi hindamine (raviprioriteetide määramine), transportimine sobivasse raviasutusse ja kannatanu saabumisest etteteatamine;
• haiguse väljaselgitamine (reveal): kiire ja täpne diagnoosimine nüüdisaegsete ajukuvamistehnikate abil;
• ravi (Rx): haiglaravi;
• taastusravi (rehabilitation).
Viimasel kahel aastakümnel on insuldiravi tunduvalt paranenud. Võtmetähtsusega arengusuunad on:
1. spetsiaalsete osakondade loomine haiglates insuldihaigete jaoks;
2. akuutse isheemilise insuldi korral vereklompide lahustamiseks kasutatavate ravimite (trombolüütikumide) turuletulek;
3. insuldi ärahoidmise meetodite tutvustamine.
Tänu nendele arengusuundadele on ravi saavate patsientide hulk kasvanud ning tänu paremale ravile ja ajukuvamistehnikate edenemisele on ravitulemused märkimisväärselt paranenud.

Viited
1. National Institute of Neurological Disorders and Stroke (NINDS). Stroke: Hope through research. 2011. www.ninds.nih.gov/disorders/stroke/detail_stroke.htm. Lehekülge külastati 13. septembril 2011.
2. Mackay, J. ja Mensah, G. (toim.). The atlas of heart disease and stroke. Global burden of stroke. World Health Organisation (WHO) 2004. www.who.int/cardiovascular_diseases/en/cvd_atlas_15_burden_stroke.pdf. Lehekülge külastati 13. septembril 2011.
3. Roger, V. L., Go, A. S., Lloyd-Jones, D. M. jt. Heart disease and stroke statistics – 2011 update: a report from the American Heart Association. Circulation 2011; 123 (4), lk e18–e209.
4. National Stroke Association (NSA). Rehabilitation therapy after stroke. info.stroke.org/site/PageServer?pagename=REHABT. Lehekülge külastati 13. septembril 2011.
5. American Stroke Association. Warning signs. Viimati uuendatud 2007. aastal. www.strokeassociation.org/STROKEORG/WarningSigns/Warning-Signs_UCM_308528_SubHomePage.jsp. Lehekülge külastati 13. septembril 2011.
6. Di Carlo, A. Human and economic burden of stroke. Age Ageing 2009; 38 (1), lk 4–5.
7. Feigin, V. L., Lawes, C. M., Bennett, D. A. ja Anderson, C. S. Stroke epidemiology: a review of population-based studies of incidence, prevalence, and case-fatality in the late 20th century. Lancet Neurol 2003; 2 (1), lk 43–53.
8. Searles, J. W., Avodele, L. ja Kuhlmann, G. L. Acute ischemic stroke. Decision Resources. Waltham, Massachusetts, USA, 2009.
9. National Institute of Neurological Disorders and Stroke (NINDS). Stroke proceedings: Pepe overview. 2011. www.ninds.nih.gov/news_and_events/proceedings/stroke_proceedings/pepeover.htm. Lehekülge külastati 13. septembril 2011.

Cookie Policy
Olete lahkumas lehelt www.lundbeck.ee.