Epilepsia

Epilepsia on neuroloogiline haigus, mille puhul tekivad ajus lühiajalised elektrilised häired, mis võivad põhjustada krambihoogusid.

Epilepsia ülevaade
Epilepsia on haigusseisund, mille puhul aju toodab lühiajalisi tugevaid elektrilisi impulsse.1 Elektriliste impulsside tulemusel tekivad krambid, mis mõjutavad erinevaid vaimseid ja füüsilisi funktsioone, nagu teadvus, keha liigutused ja aistingud.1, 2

Epilepsia võib olla põhjustatud paljudest haigustest, geneetilistest mutatsioonidest traumaatilise ajukahjustuseni.3 Enamasti ei ole võimalik ühest põhjust kindlaks teha.1
 

 Sümptomid

Inimesel on epilepsia, kui tal on esinenud kaks või enam provotseerimata krambihoogu.2 Krambihood võivad olla erinevat tüüpi, varieerudes põgusatest tajukatkestustest lühiajalise teadvusetuse või krampideni.3

On oluline märkida, et kõigil epilepsiaga inimestel on krambihood, kuid mitte kõigil inimestel, kellel on krambihood, ei diagnoosita tingimata epilepsiat.4

Epilepsia ja krambihoogude klassifikatsioon
Rohkem kui kolmandikul epilepsiaga patsientidest esinevad komplekssed partsiaalsed hood (ingl Complex Partial Seizures, CPS), mis on kõige sagedamini esinev krambihoogude tüüp.5 Enamik inimesi kogeb vahetult enne hoo algust aurat, mida sageli kirjeldatakse imeliku tundena. Kompleksse partsiaalse hoo ajal võivad inimesed teha korduvaid sihituid liigutusi, nn automatisme (näiteks mälumine, huultega matsutamine ja õhust „noppimine”). Hoo ajal võib teadvus hägustuda, mille tulemuseks on võimetus käske täita või ümbritsevatega suhelda. Hoo keskmine kestus on 30–90 sekundit ja pärast hoogu võivad inimesed olla segaduses või väsinud.6

Epilepsiat liigitatakse ka epileptiliste sündroomide hulka ühiste tunnuste kompleksi alusel, nagu patsiendi vanus, hoogude tüüp/tüübid ja põhjus (etioloogia).7

Halvasti kontrollile alluvad epilepsiatüübid
Ligikaudu ühel kolmandikul kõigi epilepsiatüüpidega inimestest on haigus refraktaarne ehk allub ravile halvasti. See tähendab, et nende krambihoogusid ei saada mitme raviviisi abil täielikult kontrolli alla.8 Umbes pooltel komplekssete partsiaalsete hoogudega patsientidel ei saavutata kontrolli hoogude üle ja neid loetakse refraktaarseteks kompleksseteks partsiaalseteks hoogudeks.9

Leidub palju erinevat tüüpi epileptilisi sündroome. Eriti rasked epilepsiavormid on Lennox-Gastaut’ sündroom (LGS) ja infantiilsed spasmid (IS).

LGS on haruldane ja raske epilepsia vorm, mis diagnoositakse tavaliselt lapsepõlves ja jääb sageli püsima täiskasvanueani.10, 11 LGS on seotud mitut tüüpi krambihoogudega, periooditi esinevate sagedaste krambihoogudega ja sageli esinevad hood iga päev.13 Mõned krambihood võivad põhjustada kukkumisi, mille tagajärjel võivad tekkida vigastused.11, 13 Kuueaastaselt on enamik LGS-iga lapsi mingil määral vaimselt alaarenenud.14

Infantiilsed spasmid on raskesti ravile alluv sündroom, mis tavaliselt algab esimesel eluaastal, tüüpiline algus on nelja kuni kaheksa kuu vanuselt. Infantiilsete spasmidega lastel võib esineda päevas sadu spasme. Paljudel imikutel on enne spasmide avaldumist neuroloogiline kahjustus. Kuigi spasmid lõpevad tavaliselt viie aasta vanuselt, kujunevad rohkem kui pooltel IS-iga lastest välja muud tüüpi krambihood ja umbes ühel viiendikul lastest tekib LGS.15, 16

 

Statistika
Praegusel ajahetkel on aktiivne epilepsia kogu maailma rahvastikust arvestuslikult 4–10 inimesel 1000 kohta. Kogu maailmas on epilepsia umbes 50 miljonil inimesel.5

Epilepsia võib tabada igas vanuses ja rahvuses inimesi.1 Tööstusriikides saab epilepsia alguse sagedamini nooremates vanuserühmades, esinemissagedus on suurim elu esimestel kuudel. Väikseim on epilepsia avaldumise sagedus täiskasvanueas, kuid suureneb pärast 70. eluaastat. Arengumaades on epilepsia avaldumise vanuseline muster erinev.17

 

Diagnoosimine ja ravi
Epilepsiat võivad diagnoosida ja ravida erinevad arstid, sealhulgas neuroloogid, lasteneuroloogid, lastearstid, neurokirurgid, sisearstid ja perearstid.1 Võimaluse korral peaksid patsiendid ja nende hooldajad pöörduma epilepsia ravile spetsialiseerunud neuroloogi poole – neid epilepsiaspetsialiste nimetatakse sageli epileptoloogideks.

Diagnoosimine on mitmeetapiline protsess, mis hõlmab haiguse anamneesi kogumist, füüsilist läbivaatust ja vere ning teiste kehavedelike analüüse.18 Veel võidakse kasutada mitmeid diagnostilisi lisavahendeid, sealhulgas elektroentsefalogramme (EEG) ja aju piltdiagnostika meetodeid.19 Kasutatavad analüüsid ja diagnoosimisvahendid sõltuvad konkreetsest juhust.18

Pärast epilepsia diagnoosimist on järgmiseks sammuks sobiva raviplaani väljatöötamine. Raviks on  olemas mitmeid võimalusi ja mõnikord on konkreetse epilepsiavormi puhul vaja kasutada erinevate raviviiside kombinatsioone. Võimaluste hulka kuuluvad operatsioon, eridieet, ravimid, komplementaarne ravi või uitnärvi stimulatsioon. Operatsiooni abil võib ära hoida krampe, mis on tingitud kirurgiliselt ravitavast ajuhaigusest.19 Viimased uuringud nii arenenud kui ka arengumaades on näidanud, et kuni 70% ulatuses äsja diagnoositud epilepsiaga lapsi ja täiskasvanuid saavad oma haiguse raviga kontrolli alla.20

On oluline, et epilepsiaga inimesed pöörduksid igakülgse ravi saamiseks tervishoiutöötajate poole.

Viited

  1. Epilepsy Foundation. Frequently asked questions. www.epilepsyfoundation.org/aboutepilepsy/faq.cfm. Accessed 9/27/11.
  2. Epilepsy Foundation. About epilepsy. www.epilepsyfoundation.org/aboutepilepsy/index.cfm. Accessed 9/27/11.
  3. Rogers SJ, Cavazos JE. Epilepsy. In: DiPiro JT, Talbert RL, Yee GC, et al., eds. Pharmacotherapy: A pathophysiologic approach. 7th edition. New York, NY: McGraw-Hill; 2008: p927.
  4. Lowenstein DH. Seizures and epilepsy. In: Fauci AS, Braunwald E, Kasper DL, et al., eds. Harrison’s Principles of Internal Medicine. 17th edition. Philadelphia, PA: McGraw Hill; 2010: p1.
  5. Carroll, Elizabeth. EMedicine.com. Complex Partial Seizures. http://emedicine.medscape.com/article/1183962-overview. Last accessed 9/27/11.
  6. Seizures and Epilepsy Syndromes. In: Course #8042. CME Resource (2010). 1-58.
  7. University of Maryland. Introduction to Epilepsy.
    http://www.umm.edu/patiented/articles/what_epilepsy_000044_1.htm Last accessed 2/13/11.
  8. Wheless J. Intractable epilepsy: A Survey of Patients and Caregivers. Epilepsy & Behavior. 8 (2006) 756-764.
  9. Treiman, David M. Management of refractory complex partial seizures: current state of the art
    In: Neuropsychiatric Disease and Treatment:6. Phoenix, AZ; 2010. 297-308
  10. Van Rijckevorsel, Kenou et al. Treatment of Lennox-Gastaut syndrome: overview and recent findings. Neuropsychiatric Disease and Treatment. 2008: 4(6) 1001-1019].
  11. Arzimanoglou, Alexis et al. Lennox-Gastaut syndrome: a consensus approach on diagnosis, assessment, management, and trial methodology. The Lancet. 2009: 8(1) 82-93.
  12. Borggraefe I, Noachtar S. Pharmacotherapy of Seizures Associated with Lennox-Gastaut Syndrome. Clinical Medicine Insights: Therapeutics. 2010; 2:15–24.
  13. Conry, Joan A. et al. “Clobazam in the treatment of Lennox-Gastaut syndrome.” Epilepsia. 2009:50(5) 1158-1166.
  14. Epilepsy Foundation. Lennox-Gastaut Syndrome. http://www.epilepsyfoundation.org/aboutepilepsy/syndromes/lennoxgaustaut/index.cfm. Accessed 10/13/11.
  15. National Institute of Neurological Disorders and Stroke. NINDS Infantile Spasms Information Page.
    http://www.ninds.nih.gov/disorders/infantilespasms/infantilespasms.htm. Last accessed 9/27/11.
  16. Holmes, Gregory. Epilepsy.com. Infantile Spasms. http://www.epilepsy.com/epilepsy/epilepsy_infantilespasms.html. Last accessed 9/27/11.
  17. Banerjee, P. and Hauser, W. Chapter 5: Incidence and Prevalence. International League Against Epilepsy. http://www.ilae.org/booksales/data/pages/Comprehensive%20Textbook%20chapter1.pdf Last accessed 2/11/13.
  18. Epilepsy Foundation. Diagnosis. www.epilepsyfoundation.org/aboutepilepsy/Diagnosis/index.cfm. Accessed 9/27/11.
  19. Epilepsy Foundation. Treatment. www.epilepsyfoundation.org/aboutepilepsy/treatment/index.cfm. Accessed 9/27/11.
  20. World Health Organization. Epilepsy Fact Sheet. http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs999/en/index.html. Last accessed 2/11/13.

 

Cookie Policy
Olete lahkumas lehelt www.lundbeck.ee.