Depressioon

Depressioon on tõsine haigus, millega kaasnevad sellised sümptomid nagu kurvameelsus, võimetus tunda rõõmu ja naudingut, energia vähenemine, keskendumisraskused ja enesetapumõtted.1


Ülevaade depressioonist

Depressioon on levinud haigus, millega võib kaasneda palju erinevaid emotsionaalseid ja füüsilisi sümptomeid. Sümptomid võivad tugevasti mõjutada igapäevaelu. Depressiooni all kannatavad inimesed ei pruugi enam olla suutelised oma meeleolu või tundeid kontrolli all hoidma ja kalduvad peaaegu kogu aeg masendusse. Selle tagajärjel võib neil tekkida probleeme töökoha säilitamise, õpingutes osalemise ja/või pereeluga ning sotsiaalsete kontaktide hoidmisega.

Depressioon võib tabada igaüht, kuid mitmesugused sotsiaalsed ja bioloogilised tegurid võivad selle haiguse tekkeriski suurendada. Lisaks võib osadel inimestel depressioon vallanduda ka stressirohkete kogemuste, näiteks haiguse, töötuks jäämise või leina tagajärjel.



Sümptomid

Depressioon mõjutab inimesi erineval viisil, kuid see on midagi enamat kui lihtsalt natuke aega kestev meeleolu langus. Keemiliste muutuste tõttu ajus kogevad depressioonipatsiendid kauakestvat kurbust ja ärevust, neil esineb seletamatuid valusid ning nad kannatavad kehva unekvaliteedi ja/või huvi- ja energiapuuduse all. Need sümptomid võivad kesta nädalaid, kuid või aastaid.

Kõige tõsisematel juhtudel võib depressioon viia enesetapumõtete ja enesevigastamiseni.


Statistika

Depressiooni esineb üle maailma kõikides vanuserühmades ja igasuguse sotsiaalse taustaga inimeste seas, nii meeste kui ka naiste hulgas. Harilikult tekib depressioon esimest korda 20–25-aastaselt.2

Hinnangud depressiooni levimuse kohta kõiguvad tublisti, kuid enamikus riikides kogeb oma elu jooksul depressiooni 8–12% inimestest.2

Maailma Terviseorganisatsioon on liigitanud depressiooni maailma kõige invaliidistavamate haiguste hulka – ränk depressioon tekitab sama astme puude kui lõppstaadiumis vähk.3 Depressioon on keskmise ja kõrge sissetulekuga riikides suurima haiguskoormusega haigus.3 Ühes uuringus leiti, et kuni 65% depressiooni all kannatavatest inimestest peab seda haigust tõsise töövõimetuse tekitajaks.4 Sellest hoolimata ei saa paljud depressiooni all kannatajad mingit ravi.4


Diagnoosimine ja ravi

On väga oluline, et depressiooni sümptomitega inimesed otsiksid professionaalset abi.

Depressiooni diagnoosimiseks esitab arst küsimusi sümptomite, igapäevaelu ja perekondliku tausta kohta. Teiste haiguste välistamiseks võidakse teha arstlik läbivaatus. Depressiooni diagnoosimise järel soovitab arst harilikult sobivat kombinatsiooni erinevatest ravimeetoditest, nagu ravimid, nõustamine, sotsiaalne toetus, tervisesport ja eneseabitehnikad.

Sõprade või pereliikme toetusel on ravis samuti väga tähtis osa. Depressiooniga inimese lähedastel on hea võimalus julgustada inimest abi otsima ja kui ravi suhtes on otsusele jõutud, pakkuda positiivset tagasisidet.

Allikad

1. American Psychiatric Association. Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, fourth edition, text revision, DSM-IV-TR. Washington, DC: 2000.

2. Andrade L, Caraveo-Anduaga JJ, Berglund P, et al. The epidemiology of major depressive episodes: Results from the International Consortium of Psychiatric Epidemiology (ICPE) Surveys. Int J Methods Psychiatr Res 2003; 12(1): 3–21. Erratum in: Int J Methods Psychiatr Res 2003; 12(3): 165.

3. World Health Organization. The Global Burden of Disease: 2004 Update. Available at www.who.int/healthinfo/global_burden_disease/2004_report_update/en/index.html (accessed 6 September 2011).

4. Kessler R, Aguilar-Gaxiola S, Alonso J, et al. The global burden of mental disorders: An update from the WHO World Mental Health (WMH) Surveys. Epidemiol Psychiatr Soc 2009; 18(1): 23–33.

Model.RightColumnImageAltText
Cookie Policy
Olete lahkumas lehelt www.lundbeck.ee.