Ärevus

Ärevushäired on levinud psüühiline haigus, mis sageli põhjustab märkimisväärseid vaevusi, halvendab inimese toimetulekuvõimet ja viib elukvaliteedi halvenemiseni.

 Ülevaade ärevusest

Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, aga kui ärevus muutub väga tõsiseks või kauakestvaks ega ole olukorraga proportsioonis, nimetatakse seda ärevushäireks.

Ärevushäireid on mitut tüüpi, näiteks generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire, paanikahäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Et ärevushäire mõjutab inimese meeleolu, mõtteid ja käitumist, võib see raskendada igapäevaeluga toimetulekut nii kodus, tööl, koolis kui ka teiste inimestega suheldes.

Ärevushäirete põhjus ei ole teada, kuid on leitud, et mitmete ärevushäirete tekkes on oma osa teatud muutustel ajutalitluses. Peale selle võivad ärevushäire väljakujunemisele kaasa aidata sotsiaalsed tingimused ja stress.

 Sümptomid

Ärevushäirete sümptomid võivad indiviiditi erineda, kuid tüüpilised sümptomid on hirm, sisepinge, ärrituvus ja keskendumisraskused ning füüsilised nähud, nagu suukuivus, peapööritus, lihaspinge, higistamine ja südamepekslemine – kõik need segavad igapäevaelu. Inimesel võib olla korraga rohkem kui üks ärevushäire ja mõnikord kaasuvad ka teised meeleoluhäired, näiteks depressioon (nn komorbiidsus). Ärevuse esinemine koos depressiooniga on väga tavaline.

 -      Üldistunud ehk generaliseerunud ärevushäirega (GÄH) kaasneb mittespetsiifiline ärevus – inimene kardab, et midagi halba võib juhtuda. Tüüpilised sümptomid on kontrollimatu muretsemine, ärevus ja pinge, millega kaasnevad füüsilised nähud, nagu suukuivus, niisked käed, higistamine või peapööritus.

¨       Sotsiaalse ärevushäirega (SÄH) inimesed kardavad või väldivad sotsiaalseid olukordi. Inimene kardab, et võib käituda ennast alandaval või häbistaval viisil.

¨       Paanikahäiret iseloomustavad ootamatud paanikahood, millega kaasneb tõsine hirm või närvilisus. Paanikahäire puhul võivad esineda ka füsioloogilised sümptomid, nagu higistamine, valu, peavalu, iiveldus, südamekloppimine või suukuivus.

¨       Obsessiiv-kompulsiivse häire (OKH) puhul esinevad korduvad pealetükkivad ja soovimatud mõtted, mis põhjustavad ebamõistlikke hirme (obsessioonid ehk sundmõtted) näiteks seoses puhtuse, kehaeritiste või tervisega. Reaktsioonina nendele hirmudele võivad patsiendid läbi viia erilisi rituaale (kompulsioonid ehk sundkäitumine) nagu korduv enese pesemine, puhastamine või vanniskäimine, korduv kontrollimine ja ülekontrollimine või range dieedi pidamine.

 Statistika

Hinnanguliselt puudutavad ärevushäired 5–7% kogu elanikkonnast ja kuni 29% inimestest kannatab vähemalt korra oma elu jooksul mõne ärevushäire all.1 Aastal 2004 oli maailmas enam kui 28 miljonit obsessiiv-kompulsiivse häirega inimest ja rohkem kui 30 miljonil inimesel oli paanikahäire.2

Ärevushäired tabavad igal pool maailmas nii mehi kui ka naisi, kuid naistel esineb neid häireid sagedamini.3

 Diagnoosimine ja ravi

Ärevushäiretega tegelemiseks on palju tõhusaid ravimeetodeid ning pereliikmete ja sõprade toetus on haiguse igas faasis väga oluline.

Ärevushäirete diagnoosimiseks esitab arst küsimusi sümptomite, igapäevaelu ja perekonnas varem esinenud haiguste kohta. Teiste haiguste välistamiseks võidakse teha arstlik läbivaatus. Ärevushäire diagnoosimise järel hakatakse kaaluma erinevaid ravivõimalusi nagu ravimid, nõustamine, sotsiaalne toetus, tervisesport, lõõgastus- ja eneseabitehnikad.

Kõigi juhtumite puhul on oluline otsida professionaalset abi.

 Allikad

1. Baldwin, D.S. and Hirschfeld, R. M. A. (2005). Fast Facts: Depression, 2nd edn. Health Press, Oxford, UK.

2. World Health Organization (2004). Prevalence for Selected Causes in WHO Regions, 2004. http://www.who.int/healthinfo/global_burden_disease/PREV6%202004.xls. Accessed 16/09/11.

3. World Health Organization (2004). The Global Burden of Disease. 2004 Update. www.who.int/healthinfo/global_burden_disease/2004_report_update/en/index.html. Accessed 16/09/11.

Model.RightColumnImageAltText
Cookie Policy
Olete lahkumas lehelt www.lundbeck.ee.